27. aprillil 2020 ilmus meist järgnev artikkel Õhtulehes, kus jutustasime sellest, kuidas saates läks, mida kodu juures kõige rohkem hindame ja mis meile konteinerite juures meeldib.

Järjekordsed neli paari on juba mõnda aega teleekraanil möllanud ja lasknud meil piiluda oma kodude ehituse kulgemisse. Vaatame, kes on need paarid, kes sel hooajal „Naabrist paremas“ võistlustulle on läinud! Seni päris oma koduta hakkama saanud maailmakodanikud Kristjan Keres ja Marleen Aasa ütlevad, et saates osalema tõukas neid põnev võimalus omandada uusi oskusi, mis nendega terveks eluks jäävad. „Muidugi ka potentsiaal elada paari kuu pärast päris enda tehtud pesas, meie esimeses kodus, mis meid alati Eestimaal ootamas on.“

Naabrid ehitavad sedapuhku oma kodusid merekonteineritesse. Kristjan ja Marleen ütlevad, et nemad loovad minimalistlikku boho-hygge meeleoluga pesa, kus on palju avarust, valgust, rohelust ja naturaalseid toone. „Meie jaoks on väga oluline eelkõige kodutunne, hubasus ja hea ruumiplaneering. Lisaks, kodukontori armastajatena, tuleb ka meie istumisnurk selline, kus saab mõnusalt nii süüa kui arvutis toimetada,“ räägivad nad ja lisavad, et püüavad sisustuses võimalikult palju esemeid taaskasutada.

Konteinerkodu võlud ja valud

Merekonteineritesse kodu loomine on seetõttu hea, et hiljem saab selle viia kuhu iganes hing ihkab. „Kord, kui maja valmis, soovime selle viia maksimaalselt tunniajase sõidu kaugusele Tallinnast,“ ütlevad Kristjan ja Marleen. „Rahu ja looduse keskele, kus mets ega meri poleks liiga kaugel, kus saaks aega maha võtta ning vaikust ja värskust nautida.“

Muidugi on konteinerisse kodu ehitamisel ka oma plussid ja miinused. Plussideks peab paar põnevust, paindlikkust, kompaktsust ja taaskasutuse propageerimist. „Alati on võimalus konteinereid elamise laiendamiseks juurde panna ja iga konteiner toob kaasa uue loo.“ Taaskasutusel on aga ka miinus. „Kasutatud konteinerid on kõverad ja see teeb ehituse „huvitavamaks“, kui alguses arvasime,“ naerab paarike. „Lisaks on nii väikeses ruumis iga sentimeeter arvel, et Kristjan üldse ära mahuks,“ sõnab Marleen.

Suhe ja väljakutsed saates osalemise ajal

Saates osalemise juures kõige raskemaks peavad nad tavatöö, etteplaneerimise, ostude tegemise, ehituse teostamise ja une kombineerimist. „Rääkimata uute oskuste omandamisega kaasnevast õpikõverast – kõik see toimub ju samal ajal. Vahel tundub 24 tundi ööpäevas sel teekonnal ikka liiga vähe.“ Omavahelistele suhetele saates osalemine Marleeni ja Kristjani sõnul laastavalt mõjunud ei ole.

„Seda väljakutset ei saa teha kui puudub tugev tiim. Õnneks on see meie puhul näidanud, et saame väga hästi hakkama ka kriisiolukorras, ning et lähedus ja huumor saavad meid isegi kell kolm öösel, kui enam tõesti ei jaksa.“

Muidugi on koroonakriis ka Marleeni ja Kristjanit mõjutanud ja enda sõnul rohkem, kui nad alguses oskasid ette näha. „Marleenist on saanud töötu. Tema tiim on just värskelt Euroopa Innovatsiooniakadeemiast koondatud, kuna suured koolitusprogrammid üle maailma on hetkel tühistatud. Samuti on ehituse käigus ära kadunud mõned sponsorid ja see on sundinud meid plaane ümber mängima. Loodame, et maailm taastub vaikselt ja oleme kõik sellest vaiksest ajast endaga midagi head kaasa võtnud.“

Miks aga just nemad võitu väärivad?

„Loodame, et kaasaelajad hindavad meie pühendumust, õpisoovi ja arengut oma kodu loomisel. Tulime saatesse pea olematu ehituskogemusega ja meile teeb head meelt, et oleme tõepoolest sellega hakkama saanud.“ Muide, kaasaelajatele on Marleenil ja Kristjanil tulevikus ka väike üllatus varuks. „Kutsume kõik fännid esimesele konteiner- ja looduskontserdile Eestis, kui kriis läbi ja ajad paremad!“

ehitus kodu konteinerkodu meedia naabristparem