Majaplaan on lõplikult valmis - planeerimise teekond ja joonised

Niiii, lõpuks! 🚀

Meie kauatehtud, mõeldud ja unistatud majaplaan on valmis! Oioii kui kaua planeerimist ja kaalumist see nõudis. Ja kui palju rohkem aega sinna läks, kui me alguses ette kujutasime. Arvasime, et selle suudame mõne nädalaga kinnitada, aga lõpuks läks ikka päris mitu head kuud jooksvat mõtlemist ja avastamist.

Etteantud endine suvila seadis piirangud nii laiuse, pikkuse, majakuju kui konstruktsiooni osas ja nendega pidi igal sammul arvestama. Nende kõige vahele oma ideedega äramahtumine oli paras pähkel, aga samas ka maitsev pähkel, kui kõik lõpuks selgeks sai. Lõpp hea, kõik hea! 😊

Suur aitäh VUNK Agency-le, kes meie viimased ideed ja küsimused ilusaks tervikuks aitas vormida ning meiega toetavalt kaasa mõtles. Professionaalne ja toetav teenus! Ilma Teieta mõtleks võib-olla siiani, et “mis oleks, kui…” või “siit oleks nagu midagi puudu…” Nüüd tundub kõik aga paigas! Suur tänu ja soe soovitus.

Lõplik majaplaan ehk mis meil jooniste pealt vastu vaatab?

Meie silmis on tulemuseks nö tasakaalus majaplaan, kus lammutama liigselt ei pea (vahepeal oli variandiks umbes 75% katusest lammutada, kuid sellest siin natukene hiljem) ja kus ruumilahendus on funktsionaalne ning valgusrohke. Igal asjal on oma koht ja kodu on terviklik.

Fenestrast tellitud aknad on kõik omavahel sümmeetrias. Esimese ja teise korruse akende ääred jooksevad samas joones ning akende laiuseks on alati kas 80cm või 160cm (aknaid on ainult kolme mõõtu: 160×120, 160×210 või 80×210). Kui seisame keset elutuba, saame kõrgetest akendest vaadata samaaegselt nii hoovi, metsa kui päikese poole, mis oli meile eriti oluline. Samamoodi saame teha ka teise korruse laiadest vintskapi- ja VELUXi katuseakendest.

Köögi suurus sai samuti Leenu unistustele vastav (ehk mõõõnusalt suur, et seal hea toimetada oleks). Köögi kõrval on kohe trepp ja väike sahver, kuhu suuremad esemed ära mahutada. Samuti pääseb köögi kõrvalt otse terrassile. Ja vajadusel saab sealt juba teise terrassiukse kaudu vannituppa varbaid pesema.

Kolmes magamistoas jõuavad und saada vajadusel nii ise, lapsed kui sõbrad. Ja seniks kuni oleme kahekesi, leiame majast vajadusel kodukontori ja lugemisnurga ning jooga- või meditatsiooniruumi.

Kuigi mõned ruutmeetrid siin-seal veel kindlasti muutuvad, saab majas olema u 100-105m2 nö kasulikku pinda (kuni 1,6m kõrge), millele tuleb lisaks teise korruse viilualune osa. Kokku peaks tulema umbes 110-115m2 põrandapinda. Teise korruse rõdu ja vannituba on meil veel lahtised ning võib-olla otsustame nende arvelt ikkagi ruumi juurde võita (kuigi tänaseks hetkeks juba tundubki, et rõdu me siiski tegema ei hakka).

Nüüd aga paari sõnaga ka vahepealsetest ideedest!

Majaplaneerimise eri etapid ehk kuidas me lõpliku lahenduseni jõudsime?

Oeh, neid etappe ja variante oli ikka tegelikult väga suur hulk. Aitäh siinkohal taas VUNK Agency-le, kes meile mõned neist ka nii osavalt aitas kõrvutada ja visualiseerida. Sellise abiga oli muutuste kinnitamine lausa lust!

Nüüd siis nende 4 vaate juurde. Nagu öeldud, jäi tegelikult nende vahele veel hulgim erinevaid variante, aga need on olnud need kõige olulisemad verstapostid.

1. Meie majaplaan ostuhetkel. Kunagisest 1-kordsest suvilast tehti 20 aasta eest 2-kordne hoone. Esimese korruse aknad jäid nii nagu nad on ja maja otsas olev aknarohke veranda ehitati eluruumide osaks. Teisel korrusel pidi tulema 2 väikest magamistuba, 1 neist läbikäidav. Kasulikku pinda oleks olnud umbes 70m2.

2. Meie esialgne kiire, lihtne ja kõige odavam idee. Säilitame võimalikult palju, jätame majakuju, rõdu ja katuse samaks (siinsel joonisel keerles juba teise vintskapi mõte ka) ning loome uute akende ja voodriga värske olemise. Mida rohkem planeerisime, seda enam saime aru, et vaatamata “lihtsusele” tuleb ka siin meeletu töö teha, kuid kokkuvõttes on kõik ikka surutud etteantud raamidesse (korsten piirab võimalusi ja katuse soojustamisel kaotame teisest korrusest palju ruumi) ja lõpptulemus pole ikka “päris see”. Kasulikku pinda umbes 85m2.

3. Meie maja projekteerimise tulemus. Läksime “all-in”: 2 vintskappi, rõdu väiksemaks, kõige rohkem ruumi ja avarust, aga ka kõige rohkem tööd ja raha. Nii läheks meie võrdlemisi uuest katusekonstruktsioonist u 80% lammutamisele ja nagu ei jääkski midagi alles. Kui hakkasime pakkumisi küsima, siis tuli mõistmine, et uue katuse tegemine võrduks tõesti juba põhimõtteliselt maja nulli lükkamisega. Lisaks oli keeruline välisilmes jõuda ilusa sümmeetriani, midagi oli justkui alati puudu. Kasulikku pinda umbes 115m2.

4. Meie (praegune) lõplik variant. Võtame majast maksimumi, aga katust nii suures mahus lõhkuma ei hakka, ainult pikendame selle lõpuni välja. Säilib sarnane põrandaplaan nagu eelmises variandis, aga teise korruse vintskapi asendame hoopis suurte katuseakendega. Tekib ilus tervik ja saame ka aknad omavahel ilusasse sümmeetriasse. Lõpuks kaotame ilmselt rõdu üldse ja teeme sinna hoopis “prantsuse rõdu”, mille arvelt võtame sealt majja taas kenasti ruumi juurde. Kasulikku pinda kokku umbes 105m2.

Ja siin me täna olemegi! 😊 On nii hea viimaks tunda, kui teame täpselt kuhu liigume. Vaatame lõpptulemusele õnnelikult ja ootusrikkalt. Nüüd ehitama!

PS! Mõne aja eest arutlesime siin artiklis ka maja kõige olulisema osa – esimese korruse põrandaplaani – tegemist. Ka seal jooksis nii palju erinevaid variante läbi!