1. novembril 2021 ilmus meie koduloomisest artikkel Postimehe eriväljaandes Maa Elu (nii veebis kui trükis), mis annab hea ülevaate, mis tunnetega suvilaostule ja oma esimesele renoveerimisaastale tagasi vaatame.

Taevasse küündivad hinnad ja suur nõudlus on kinnisvaraturul tekitanud olukorra, kus unistuste kodu hankimiseks ei piisa vaid heast õnnest ja viljakast rahapuust. Kasuks võib hoopis tulla kastist välja mõtlemise oskus. Nii pöörasid Kristjan Keres (32) ja Marleen Aasa (30) koduotsingutel pilgud Suurupi-Muraste suvila­rajooni poole ning võtsid sihiks vanemast suvilast omale unistuste kodu luua.

Mullu telesaates „Naabrist parem” tuntust kogunud Kristjan ja Marleen uurisid esiti kinnisvaraturgu, lootuses leida armas hubane korter Kalamajas. Kui saatuse tahtel mitu sobivat korterit nina alt ära napsati, hakkasid noored mõtlema hoopis oma majas elamisest. „Kuna oleme mõlemad väikelinna majades üles kasvanud, siis unistus oma majast on alati kuklas tiksunud,” rääkis Marleen.

Kinnisvaraportaale kammides sai peagi selgeks, et millegi renoveerimine on palju reaalsem ja odavam, kui maja ehitamine tühjale ja kallile uusarenduskrundile. „Mõistsime, et just suvilapiirkondadest võime leida midagi huvipakkuvat. Aasta tagasi sügisel me sellise maja leidsime. Meie kodu Suurupi ja Muraste piiril on Tallinnale parajalt lähedal, hea ühendusega, samas ümbritsetud imelise looduse ja mererannaga,” kõneles Kristjan.

Ise tehtud, hästi tehtud

Plaan suvilast oma jõududega kodu renoveerida oli Kristjanil ja Marleenil algusest peale. Telesaates „Naabrist parem” osalemine sisendas enesekindlust, et nad saavad hakkama. Ühtlasi tuli kasuks tänu saatele tekkinud kontaktvõrgustik. Kristjan pani oma päevatöö ärijuhtimises pausile ning pühendus täielikult objektile. „Olen alati nautinud millegi nullist ülesehitamist, loomist ja õppimist. Majaehitus tundus põnev väljakutse, kus lisaks muule saab täita ka oma koduunistuse,” rääkis ta.

Pärast majaostu läks suuremat sorti lammutamiseks, sest sisevoodrilaudadele, vanale soojustusele, vanadele põrandatele ja seintele uues kodus enam kohta ei olnud. „Tänu sellele saime parema ülevaate, mis seisus maja tegelikult on. Õnneks olid vundament, katus ja konstruktsioon heas korras,” selgitas Kristjan.
Ekspertidega konsulteerides tekkis tasapisi pilt, millised variandid edasi valida. Enne talve tehti ära kõik vundamenditööd, et kevadel alustada karkassi- ja katusetöödega.„Algul oli kõige raskem aru saada, mida võtta ja mida jätta, kuidas tehniliselt tohib teha ja kuidas mitte. Endal ju teadmised puudusid ja oli vaja leida inimesi, kes nõu anda oskavad,” selgitas Kristjan.

Märts 2021. Kevad on alanud ja koduehitajad on platsis.

Heaks abimeheks on osutunud ka internet, kust guugeldades ja Youtube’i videosid vaadates on leitud lahendus nii mõnelegi murele. „Kõige kasulikum info peitub tavaliselt toodete enda kasutus- ja paigaldusjuhendites, kust leiab sageli tehnilist teavet konstruktsioonide ja ehitusloogika kohta,” nimetas Kristjan. Abi on saadud ka ettevõtete müügijuhtidelt, kes tihti peavad kõigest kõike teadma.

Minevikku ei muudaks

Kui algul oli plaanis suvilat pisut renoveerida ning luua endale mõnus ja lihtne olemine Tallinna lähedale, siis nüüdseks on renoveerimistöö maht nii ehituslikult, ajaliselt kui ka eelarveliselt palju kasvanud. „Ehituses on läinud kõik üldjoontes plaanipäraselt, kui välja arvata kõik ehitusbuumiga seonduvad tarneraskused ja ootamatud hinnatõusud, mis on kogu protsessi pikemaks venitanud. Selles mõttes sattusime maja ehitama kõige keerulisemal perioodil,” arutles Marleen.

Maja ehitades on peamine õppetund olnud tõsiasi, et kõik on võimalik ning kõigele on lahendus. Kuna maja koosneb nii vanast osast kui ka juurdeehitatud osast, on Kristjan mõistnud ka seda, kui palju lihtsam ja nauditavam on nullist ehitamine võrreldes vana renoveerimisega. „Tööd on mõlemas osas samad, aga uues osas võtab kõik alati palju vähem aega,” ütles ta.

Küsimuse peale, kas ajas tagasi minnes oleksid esmakordsed koduehitajad midagi teisiti teinud, vastas Kristjan, et nende teadmiste juures, mis neil just sel ajal olid, ei teeks nad midagi teisiti. Küll aga kui oleks toona teadnud, et materjalihinnad kerkivad taevasse, oleksid nad mõne töö juba sügisel kiirelt ära korraldanud või materjalid ette tellinud. „Tagantjärele tarkusena: kui oleks teadnud, kui pikaks ja kulukaks kogu protsess venib, oleksime kaalunud ka maja nullist tegemist. Kindlasti valisime ühe raskematest teedest, samas on see tohutu õppetund ning tagantjärele vaadates seda kogemust enam ümber ei vahetaks,” rääkis Kristjan.

Samm sammu järel

Kõige meeldivam suvilast kodu loomise juures on olnud see, kuidas maja on aja jooksul silmanähtavalt edenenud, eriti just viimastel kuudel. „Iga uue etapi valmimine tekitab võidurõõmu ja tunnet, et liigume majaunistuse täitumisele järjest lähemale. Eriti hindame seda siis, kui kõike ise teeme. Ei jõua lõpptulemust ära oodata!” ütles Marleen.

Novembri lõpp 2021. Talv on algamas ja maja on väljast peaaegu valmis saanud!

Koduotsijale, kes samuti tahaks suvilast päriskodu luua, soovitavad Kristjan ja Marleen enne ostu kindlaks teha maja seisukord. „Objekti vaatama minnes võta kaasa sõber või tuttav, kes oskab ehitustehniliselt nõustada. Mida kiiremini aru saad, kui palju tegelikult väljavahetamist vajaks, seda kiiremini saad otsustada, kas mõistlikum oleks kõik algusest peale ise teha või mitte,” andis Kristjan nõu.

Kuigi koduvalmimisega otseselt tuli takus ei ole, loodavad Kristjan ja Marleen juba tänavused jõulud soojal betoonpõrandal vastu võtta. „Oleme õnnelikud, kui selleks ajaks on maja väljast valmis saanud, küte ja elekter sees, seintes mõni kipsplaat, vannituba toimib ja esimesed vaheseinad olemas,” rääkis Marleen.

Sissekolimise peale loodavad noored mõtlema hakata eesootaval suvel.

ehitus kodu meedia