Me leidsime endale kodu!!

Noniii! Tervitused meie kauaotsitud- ja oodatud… kodust! 🏡

Ehk… me oleme viimaks oma otsingutega lõpule jõudnud ja meie esimeseks koduks ei saanudki mitte väike korter Kalamajas, Kadriorus või Uues Maailmas, nagu me algul arvasime, vaid hoopis majake 15km kaugusel Tallinnast, Muraste ja Suurupi piiril!

Oleme õnnelikud, sest meil on nüüd hoopis oma maja, oma aed, oma kasvuhoone, oma metsatukk ja oma meri – kõik vahetus läheduses.

Selle endise suvilaga on muidugi enne tükk-tükk (!) tegemist kui sinna päriselt sisse saab kolida! See teeb isegi saates Naabrist Parem olnud kahele vanale konteinerile pika puuga silmad ette, heh. See tähendab siis ühtlasi vaid üht – on aeg taas tööriided selga tõmmata ja kõik saates omandatud teadmised täiel rinnal (ja veel enam) taas kasutusse võtta ning ehitama asuda!

Vaatame siis lähemalt, mis ja kuhu sai soetatud.

Maja ja krundi suurus

Majal oli ostuhetkel kahe korruse peale suurust kokku umbes 75m2 (kasulikku pinda ehk kuni 1,6m-kõrgune). Renoveerimise tagajärjel peaks see pind olema rohkem kui 110m2. Krundi suuruseks oli 1000m2, mis tundus täiesti piisav (arvestades, et väiksemad suvilakrundid on tavaliselt ainult 600m2).

Maja seisukord

Kui oleks endale lihtsalt suvilat soovinud, siis mõnekuise nokitsemisega oleks selle ilmselt saanud ka teoks teha. Esimese korruse nö must põrand oli valmis ja soojustus eemaldatud. Teise korruse must põrand oli samamoodi valmis ja lagi ning seinad ka juba 100mm paksuselt soojustatud (hiljem selgus, et tegelikult ulatus nende sisse ja taha hulgaliselt oksi ning vill oli mitmetest kohtadest hiire-linnu pesadest räsitud). Välisvoodrilaud vajas lihvimist-värvimist. Katusel oli heas korras u 15a-vanune plekk. Küttekehad olid olemas (pliit, kamin) ja OK seisukorras. Kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon) olid kõik olemas.

Hoovi seisukord

Vaatamata sellele, et majas olid püsielanikud juba aastaid puudunud, olid omanikud hoidnud hoovi väga heas korras. Muru regulaarselt niidetud ja siin-seal mitmed viljapuud ning ilutaimed, millest suur enamus kindlasti ka säilib. Samuti leidus hoovis ruumikas ja töökorras kasvuhoone.

Maja ümbrus

Maja ümber on rohkelt rohelust ja kõrget männi- ja kuusemetsa, mis teeb olemise eriti maalähedaseks! Mets on kiviga visata ja õige tuulesuunaga päeval jõuab ka merekohin aknast sisse! Krunt on vaid ühest suunast piiratud nö vahetus-läheduses-oleva naabriga ja teistel suundadel on naabrite majad parajalt kaugel, mis pakub lisaks kõigele ka piisavalt privaatsust.

Asukoht

Maja asub umbes-täpselt Suurupi ja Muraste piiril (Harku vallas) asuvas suvilate rajoonis, kus aasta-aastalt järjest rohkem suvilaid just elamu nägu hakkavad võtma. Asukoht on meie silmis ideaalne, sest Tallinna piirini jõuab siit täpselt 15 minutiga ja imeline loodus (sh meri ja mets) ümbritseb kõikjal. Justkui oled maal, aga samas linnas. Väärtustena lisaksime siia veel läheduses asuva Vääna-Jõesuu ranna ja kuni Tallinnani kergliiklusradadega kulgeva Kloogaranna mnt, kus ratastega seigelda.

Hind

Sarnaste renoveerimist vajavate suvilate hinnad sealkandis kõikusid 2020. aastal 40000 – 90000 euro vahel, sõltuvalt siis asukohast, seisukorrast ja maja suurusest. Sageli jäid odavamasse hinnaklassi lammutusväärsed ühekordsed suvilad, kus lisaks krundile pead maksma ka lammutuse hinda. Paremas asukohas, suuremad hooned ja suurema krundiga olid jällegi kallimad. Meie ostuhind jäi kuskile sinna keskele.

Kokkuvõte

Majal on omad võlud ja valud. Imetleme ümbritsevat loodust iga kord kui seal käime, kuid ehituslikult võtsime endale kindlasti suurema ampsu, kui esialgu tundus, sest vahetusse läheb siiski suurem osa majast. Samas väljakutse endale maja ehitada on põnev ja metsavaatega magamistuba, paljajalu hoovis ringitatsamine ning hoovimarjad on ju ootamist väärt… ja kogu see protsess on kokkuvõttes ikka nii kasulik ning õpetlik ka!

Püsige lainel ja vaatame üheskoos, mis me ühest vanast suvilast luua suudame. Aitäh! 😌