Pool aastat elu uues kodus koos elu esimese ventilatsioonisüsteemiga kogetud. On ikka värske ja hea olemine küll! Aga nagu paljudes ehituslikes valdkondades iseloodud majas, olen ka siin nüüd parajalt mõtiskleda saanud, kas ja mida oleks võinud ventilatsioonisüsteemi rajamisel teisiti teha? Ja samas, mis läks hästi ja mida ei muudaks? Ehk siin artiklis on kogu ventilatsiooniteemaline tagantjärele tarkus.

PS! Meie blogis on pikemalt kirjas ka ventilatsioonisüsteemi paigaldamise ja valimise kogemuslugu.

Õppetunnid, mida teeks teisiti?

Alustame sellest, mida tagantjärele vaadates või näiteks uut maja ehitades teisiti teeks. Kuigi suures pildis olen kõigega rahul ja kõik toimib, siis on ikka mõned teemad, mis tulevikus ehk protsesse lihtsustaks või lõpptulemust mugavamks teeks. Ehk pisut enesekriitikat, aga samas ka lihtsalt loogilisi õppetunde, mis tekivad iga protsessi käigus.

  • Torude ehk õhujaotussüsteemi materjal. Ventilatsioonimaailmas on hetkel kasutusel peamiselt 2 lahendust – metallist ventilatsioonitorud (enamlevinud) ja plastik ventilatsioonitorud (populaarsust koguvad). Ma paigaldasin majja metalltorustiku, aga tulevikus kaaluks kindlasti ka plastiktorude varianti. Need on diameetrilt väiksemad (75-90mm plastik vs 100-200mm metall) ja paindlikumad. See tähendab, et neid on mugavam paigaldada, võtavad vähem ruumi ja ka vähem aega. Lisaks on plastikust ventilatsioonitorudel spetsiaalne antistaatiline ja hügieeniline sisepind.
  • Torustiku isolatsioon. Paigaldasin metalltorud osaliselt katusesoojustuse sisse, aga mõned nendest said osaliselt ehk paigaldatud tuuletõkkeplaadile liiga lähedale, kus võib teatud tingimustes tekkida kondents. See on küll hetkel teoreetiline probleem, aga selliste küsimuste ennetamiseks oleks võinud torud ka seal kenasti ära isoleerida. Näitena, kui oleksin plastik ventilatsioonitoru valinud, siis selline küsimus oleks kohe laualt läinud – nendega seda niisama lihtsalt ei tekiks.
  • Ventilatsiooniseadme asukoht müra vähendamiseks. Paigaldasin nii küttesüsteemi kui ventilatsiooniseadme vaheseinale, mille taga on vahetult magamistuba / kontor. “Tänu” sellele on tuppa õrn seadmete müra kuulda. Seega tulevikus teeks kindlaks, et nii ventilatsiooniseade kui küttesüsteem oleks paigaldatud magamistubadest kaugemale ja mitte vahe-, vaid pigem välisseinale.
  • Peidetud paigaldus. Eelnevaid plastiktorusid kasutades oleks võimalik peita kogu ventilatsioonisüsteem konstruktsioonide sisse, mis tundub eriti ahvatlev variant (nt betoonvalu, fassaadi- või katusesoojustuse, seinakonstruktsioonide sisse) – selleks sobib hästi nt Zehnderi poolt pakutav lapik ventilatsioonitoru 51x138mm. Nii saaks teatud tingimustes säilitada kõrgemad laed ja puhtamad lõpptulemused jne. Samuti sobiks see lahendus hästi Bauroc kivimajale – sõber nt freesis torustiku üsna lihtsa vaevaga seinte sisse ja lõpptulemusena oli ruumi rohkem ning kõik kenasti peidus.
  • Ventilatsiooniklappide välimus ja lõppelemendid. See punkt on küll veidi juba detailidesse laskumine, aga nendest ju kõik tegelikult algabki. 🙂 Seega järgmine kord paigaldaks majja ilmselt mõned minimalistlikumad ventilatsiooniklapid. Hetkel said valitud kõige levinumad, mis ei ole küll teab mis koledad, aga mõned natukene kallimad plafoonid võivad olla ilusamad ja puhtamad (nt sissepuhkeplafoon Luna S125).
  • Projekti tegemine ja varasem läbimõtlemine. Kodu luues tegin palju asju hoo pealt õppides, soovitusi kuulatuses ja siis väljakutsetega tegeledes. Tegelikult oleks palju lihtsam, kui laseks enne toimetama asumist ventilatsiooniprojekti valmis teha, toru asukohad ja kõik läbi mõelda. Niimoodi tekib dokument, mida ka paigaldajatele konkreetselt kätte anda, mille alusel hinnapakkumisi võtta ja mille alusel materjale tellida.
  • Pikem garantii. Tuleviku kodu ehitades kaaluks kindlasti kõikide vajaminevate detailide ostmist ühelt samalt firmalt – nii tekib ajasääst, samuti saab pikemat garantiid. Nt Zehnder annab 5-aastase tootjapoolse lisagarantii, kui laseks nende terviksüsteemi Zehnderi sertifitseeritud partneri poolt paigaldada. Hetkel projektijuhi ja korraldajana vastutan kogu kvaliteedi ja lõpptulemuse eest ise – ei ole kuskile väga garantiiks pöörduda 🙂 (va muidugi seadme enda puhul).

Loe lisaks, millised on Zehnderi blogiartikli põhjal enamlevinud vead ventilatsioonisüsteemi valimisel ja paigaldusel.

Mis läks hästi, mida ei muudaks?

Nüüd siis nendest asjadest, mis sai ventilatsiooni rajades juba päris hästi läbi mõeldud, korrektselt tehtud ja mida enam ei muudaks, või millise osa lahendaks samamoodi ka tulevikus.

  • Isekorraldatud paigaldus ja hinnavõit. Korraldasin kogu ventilatsioonisüsteemi paigalduse ise, olin nö projektijuht, otsisin kontaktid, lasin tuttavatel paigaldada ja soovitusi jagada jne. See tekitas mulle küll lisatööd, aga andis mulle võrreldes turuhindadega märkimisväärse (!) hinnavõidu*. Ülal väljatoodud garantiiteema muidugi mõtleks läbi.
  • Isoleeritud välisühendus. Kuigi metalltorustik meie maja sees ei ole isoleeritud, siis need osad, mis seadmest õue suunduvad (st seal kus torud külma õhuga otseselt kokku puutuvad), said korrektselt isoleeritud ja soojustatud. See on oluline, et tehnoruumis olevale torustikule kondentsi ei tekiks.
  • Läbimõeldud peidetud paigaldus. Arvestades meie puitmaja esialgset vanust, erilahenduste vajadust ja sellega kaasnevaid väljakutseid, siis lõpuks saime kogu ventilatsioonisüsteemi ka metalltorude abil majja nähtamatult ära paigaldada. Kuna metallist ventilatsioonitorud on plastik ventilatsioonitorudest suuremad, siis pidime paigaldajatega üsna päris palju vaeva nägema, et kõik kenasti ära mahuks, aga lõpptulemus hea ja selle üle on eriti hea meel. Torud mahtusid täpselt vahelakke, katusesoojustuse sisse, “toolvärgi alla” jne.
  • Piisavalt mürasummuteid. Eksperdid soovitasid mürasummutite pealt kindlasti mitte kokku hoida ja on hea, et neid sai majja lõpuks piisavalt võetud. See ei ole koht, kus kokku hoida või mida kogemata ära unustada. Üks hea ventilatsioonisüsteem on ikka selline, mille olemasolu justkui ei märkagi.
  • Suured ja värvitud välisrestid. Samuti paigaldasin ekspertide soovitusel majast väljaminevad avad 200mm asemel 250mm suurused, mis peaks vähendama müra ja tegema ventilatsiooniseadme tööd lihtsamaks (väljapuhe ja sissetõmme saavad niimoodi efektiivsemalt oma vajaliku tehtud). Pärast värvisin välisrestid sprayvärviga täpselt selliseks, nagu maja ja lõpptulemus ilus!
  • Ventilatsiooniseadme valik. Ventilatsiooniseadmeks sai valitud soojus- ja niiskustagastusega Zehnder ComfoAir Q 350 ERV** – suurepärane valik, kõik toimib vaikselt ja sujuvalt ning samuti saab seda mugavalt äpist juhtida. Samuti on niiskutagastuse funktsioon selline, mida kindlasti ei tasuks võtmata jätta.

* hinnad on nii plastik- kui metalltorustikke kasutades üsna sarnased, nt meiesuguse ~110m2 maja puhul peaks arvestama umbes €5000-€7000 eelarvega)
** loe meie ventilatsioonisüsteemi kogemusloost, miks täpselt selle seadme valisime ja kuidas ka kogu muu protsess läks.

Kokkuvõte

Ehituse käigus ja eri lahendustega tutvudes tekib vahel ikka mõtisklus – kas, kus ja kuidas oleks võinud midagi teistmoodi teha? Suures pildis olen tegelikult praeguse lõpptulemusega rahul ja kõik toimib suurepäraselt, aga kui tulevikus peaks uuesti maja planeerima hakkama, siis olen kindlasti osavam ja saan eelmainitud tarkuseterad ventilatsiooni paigaldamisel juba kaalumisele võtta.

PS! Hoia silm peal ka meie Instagrami kanalil @kristjanmarleen, et vaadata, kuidas meil või meie kodul vahepeal läinud on! Toimetamist on meil seal veel küllaga.